Sära mu silmis on tuhmunud,
sest armastus mu kõrval on kustunud.
Mälestused sügavusse vajunud
ning tunded südamest hajunud.
Kas miski enam kustunud leegi sütitab
ning tunded tagasi jalule upitab?
Mis on see, mis mälestused kustutab
ja haavad mu südames loputab?
Üks tunne mu sisemuses koputab
ja kõik rõõmu endas uputab,
meele kurbusega ujutab
ja pisaravaod näole kulutab.
See kurbus sisemust rõhub
ning kilde mu südamest lõhub.
No comments:
Post a Comment