Pikk, kitsas ja käänuline tänav.
Jalg sellel täna jälle astub õhtuks,
et avada riiv ja lükata lahti värav
kohta, mida kutsume koduks.
Astu samm edasi sisse, et näha:
mänguasjad laiali jälle vedelevad.
Neid ära veel korista täna,
las kummitused aias mängivad.
Sammudes trepist aeglaselt üles,
kuuled sosinaid pööningul.
Tood endaga ööviiuleid ühes,
et need siis lõhnaksid koidikul.
Asetad nad vaasi, öökapi peal.
Sa tead, et sind jälgivad silmad,
nad on kogu see aeg ju seal
ja aastaidgi hiljem veel kardad.
Aiast kostuvad laste hõiked,
endaga mängima kutsuvad.
Rõõmsad, muretud kilked,
igavest rahu sul lubavad.
No comments:
Post a Comment